Mis on jooga?

Eelkõige seostame joogat tegevusega, mille käigus paneme oma keha erinevatesse asenditesse, läbi mille me tasakaalustame ning korrigeerime eneseteadvust. Hatha jooga, mis on levinuim jooga tüüp läänelikus maailmas ja kultuuris. Pealtnäha see ongi õige ja lähenedes joogale sügavamalt, on jooga näol tegemist komplektse spirituaalse praktikaga, mis arenes iidsest Indiast.

Jooga mõjutab meie mentaalset, füüsilist ja vaimset MINA, olles üheks haruks traditsioonilises Hinduismi filosoofias.

Jooga ülim ja kõrgem eesmärk on hinge vabanemine, valgustatus, st joogat praktiseerides on võimalik vabaneda karma ahelreaktsioonist. Sanskriti keeles tähendab “yoga” ühendust, mida saame mõista mitmeti.

Filosoofilises mõttes võime viidata limiteeritud MINA ja kõrgema MINA ühinemisele, st ego ja kollektiivse ego ühinemisele. Valgustatus tähendab olla teadlik oma kõrgemast MINA-st. Osho on öelnud, et igasuguse hulluse juureks on EGO. Religioosses plaanis saame viidata hinge ja ülima hinge ühinemisele. Psühholoogilises plaanis leiavad isiksuse kõik omadused tee teadvusesse, nii head kui vead. Inimene elab harmoonias ja tasakaalus.

Iidne jogi Patanjali on öelnud, et jooga abil saame neutraliseerida egost tulenevaid tundeid, sest jogi mõistab, et teadlik MINA on alati olnud üks kõrgema MINA-ga.

Tsiteerin Swami Vivekanandat, kes on öelnud, et “Iga hing on püha, kes tahab seda väljendada. Seda saab teha kas läbi töö, pühendumise, vaimse kontrolli või filosoofia – ükshaaval või kõik koos – ja sa oled vaba. See on terve religioon. Doktriinid, dogmad, rituaalid, raamatud, templid või kujud, nad on olemas, kuid nad on teisejärgulised.”

Niisiis on jooga vaimne praktika, millel on erinevad tüübid ja kindel raamistik ja mida järgides on inimesel võimalik saavutada valgustatus. Arusaadav, kuid millised on jooga erinevad tüübid?

Jooga jaguneb nelja erinevasse valdkonda, tüüpi, mis igaüks sümboliseerib teekonda, mida mööda jõuavad kõik hinged üheks.

Nendeks on 1) Karma jooga – tegude jooga. Karma joogas on üksnes ainutähelepanu tegudel. Tegudel, mida me teeme isetutel kaalutlustel. Nii suured kui väiksed teod. Pühendunud ja isetu teenimine on viis, kuidas üks väljendab kõrgemat MINA. Me ei juhindu tulemusest, vaid teost endast. Mida see tähendab? Toome näiteks oma ligemese aitamine – kõrgem MINA aitab alati neid, kes seda vajavad. Isegi sel juhul kui limiteeritud MINA toob esile negatiivsust, sest jogi teab kuidas selliseid impulsse neutraliseerida.

2) Bhakti jooga – armastuse ja pühendumise jooga. Bhakti jooga tulemusena tekib ülim sisemine rahu. Bhakti jogi teab, et kõrgem MINA väljendab end igal pool – meis endis, ões, vennas, emas, isas jt. Isiklik lähenemine aitab äratada meis armastuse kõigi vastu. Bhakti jogi näeb armastust kõikjal ja kõigis. Swami Kriyananda on öelnud, et ei loe mida me armastame, vaid kuidas me armastame. Loeb pühendumine, mis viib valgustatuseni, sest kokku tulevad nii head kui vead, mis moodustavad ühenduse. Kui diskrimineerime hea ja halva vahel, ei saa moodustuda tervik, ühendus, side.

3) Gjana jooga – teadlikuse jooga, mille eesmärk on avardama endi teadlikust mõistmiseni, et “paramatman” asub meis algusest peale – tarvitseb ta leida, avastame valgustatuse. Jooga eesmärk pole niivõrd meid tegutsema ajendada, pigem mõttemalle vormida, mille järgi õilsalt elada. Atman oleme meie, paramatman on ülimuslik. Limiteeritud mina ja kõrgem mina ühes, sünnist saati. Hetkest, mil sündisite, on Teis potensiaali ühenduda kõrgema minaga, kui seda endas märkate. Gjana jooga mõte on arendada intellekti, mõtlemist nii kaugele, et saabuks mõistmine ehk taipamine.

4) Raja jooga – kõiksuse jooga, mis hoomab endas kõiki ülal nimetatud jooga tüüpe. “Raja” tähendab kuninglikust, ühendades endas kõik inimese omadused – füüsilised, vaimsed ja mentaalsed. Raja jogi valitseb oma sisemaailma nagu kuningas, kelle vastutada on kuningriigi toimimine. Raja jooga eesmärk on ühendada inimese kõik tahud üheks, sestap eeldab Raja jooga järjepidevat praktiseerimist, et hoida end tasakaalus. Raja jooga eeldab meelelist kindlust ja soovi õppida tundma enda sisemaailma, et olukorra tekkimisel mitte peitu pugeda kuna avanev vaatepilt ei pruugi olla meelepärane.

Kas joogat saab praktiseerida igaüks? Loomulikult, sest peamine on kavatsus, teadlik kavatsus avastada teadmine ja taibata.

Hari OM!

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga