Astronoomiliselt ei ole sõlmed füüsilised taevakehad, st neil puudub gravitatsioon ning mass. Neid nimetatakse “varjukehadeks”, mis saavad tekkida Päikese ja Kuu orbiitide lõimumisel ja ristumisel. Sellest vahemikust tekivad sõlmed – Kuu orbiit põhja poolkeral tekitab põhjasõlme ehk Rahu ning Kuu orbiit lõuna poolkeral tekitab lõunasõlme ehk Ketu. Astroloogilises kaardis asuvad nad ALATI teine teise vastas (st 180 kraadi), moodustades nö karmalise telje.
On selge, et sõlmed kui ka Kuu on nii astronoomiliselt kui ka astroloogiliselt omavahel tihedas seoses, avades astroloogilise varasalve meie meelte kõige ürgesematesse ja sügavamatesse punktidesse. Astronoomiliselt tundub asi lihtne, kuid see ei selgita nende omavahelist seost ja olulisust. Vastuse saame Hindu mütoloogiast ja Jyothishast.
Mis on Kuu? Planeet Kuu on Jyotisha kohaselt kõige olulisem planeet, kuna see sümboliseerib hinge ja teadvuse kogu tunde-ja tajumaailma. Teame Kuu mõjust ka teisi teid pidi: veetaseme tõus ja mõõn, intensiivistunud emotsioonid ja elavad unenäod täiskuu ajal jne. Kuu valitseb meie meeli – haistmismeel, kompimismeel, maitsemeel, nägemismeel, kuulmismeel (oluline seos, miks Kuu on Sõnnis kõrgendatud olekus, sest Sõnnis saavad Kuu omadused võimendatud, lisaks kõik tähekogumid ehk nakshatrad, mis on Kuu poolt valitsetud, omavad seost erinevate meeleelunditega).
Kuu on ema ja emalik hoolitsus, viidades meie elu esimestele aastatele, mil olime kõige suurema emaliku hoolitsuse all. Sotsiaal-materiaalsel tasandil viitab Kuu veekogudele, reisimisele, piimatoodetele, hoolekandeasutustele, turvalisusele, kiindumusele, kultuurile, juurtele. Kuu on väga tähenduslik, sestap ei jõua kogu sõnastikku ette kanda. Võttes kokku, viitab Kuu psühho-emotsionaalsele natuurile, psühholoogilistele vajadustele, rutiinidele, vanematele, harjumustele ja traditsioonidele.
Karmalisest vaatepunktist viitab Kuu meie prarabda karmale. Prarabda karma osa hinge karmast, mida peame kogema selles inkarnatsioonis. See on vältimatu ning kohustuslik. See on sama kohustuslik nagu põhiharidus, mida peab laps läbima. Piltilikult öeldes on iga inimesel kohustus oma elu “põletada” ja omandada kogemusi, mis on viljad, mille teod sooritati mitu elu tagasi. Igas elus avaldub osa sanchita karmast, mis saabki käimasoleva inkarnatsiooni prarabda karmaks. Prarabda karma hulka kuuluvad situatsioonid või inimesed, mida me ei saa kontrollida – perekond, tervis, inimsuhted. Samuti saame prarabda karmat seostada oma emotsioonide ja tunnetega. Prarabda karma kujuneb lõppenuks, kui oleme saanud kogemuse võrra rikkamaks.
Siin tuleb mängu ohtlik konks, mille küüsi langemine on inimlik. Täiesti tavaline situatsioon on, kui kogetakse halba emotsiooni või kogemust, tahetakse sellest vabaneda. Vabanemiseks võetakse ette mida iganes – kes joob, tarbib narkootikume või sooritab midagi veel võikamat. Vahet ei ole, sest mõte on ühene – luuakse teole vastureaktsioon, mille tulemina astutakse vabatahtlikult surmavasse ringi, mille tulemused on üheselt laastavad nii mentaalselt, spirituaalselt kui emotsionaalselt.
Miks see juhtub? Meie meeli, keha ja hinge valitsev varjutus tekitab meis illusioone ning vääritimõistmisi, millele tuginedes käitume vastavalt. Pime inimene ei mõista ega näe. See ei tähenda, et inimene peab laskma enda peal tallata, vastupidi. Pime inimene ei näe, et ta on kistud säärasesse lõksu. Sisuliselt antakse alge enda kannatustele. Loomulik tulem sellisele käitumisele on kannatus, valu ja traumaatilised kogemused. Selle asemel, et kogeda 1x kord, kogetakse miljon korda veel. Lahendus on lihtlabane aktsepteerimine, et see on võimalik – elus juhtub asju, mis on meie kontrolli alt väljas ning mille ärahoidmisse ei saa me mitte midagi teha.
Igasuguse negatiivsuse alge ja seeme on aktsepteerimatus ükskõik mille osas. Me ei aktsepteeri ja keskendume intensiivsele kättemaksule, mille tekitab suhtumine, et “minuga ei saa sellist asja juhtuda” jms (mõistagi on see Rahu-Ketu energia, pannes meid uskuma, et universaalsed reeglid meile ei kehti). Siin tulevad mängu mustrite ja märkide olulisus – me kohtame neid, et õppida aktsepteerima. Valgustatu näeb, mõistab ja laseb lahti. Ta ei mässa ega maksa kätte, ta aktsepteerib ja on seal juures kaastundlik.
Minu Guru kuldsed sõnad on järgmised – “Tugev nataalne Kuu ei lase kunagi inimesel sooritada midagi halba, vaid on alati stabiilne ja rahulik. Irooniline on see, et kõik inimesed tahavad enda kõrvale rahulikku ja stabiilset inimest, kuna sisimas peetakse ennast hulluks – vastandid tasakaalustavad ning alateadlikult otsitakse “imeravimit” enda mentaalsele ebastabiilsusele.” Loogiline, sest Kuu sümboliseerib turvatunnet ja meelerahu. Suutmata ise olla, tahetakse saavutada see väliste faktorite kaudu.
Kus tulevad mängu Rahu-Ketu telg? Teame, et Rahu-Ketu saavad ainult tekkida Kuu orbiidi kohtumisel Päikese orbiidiga. Kuna astroloogiliselt on Kuu ja sõlmed omavahel tugevalt seotud, omavad Rahu-Ketu energiad suurt mõju meie hinge karmalises DNA-s.
Rahu on tulevik, Ketu minevik. Rahu on ambitsioonid, unistused, eesmärgid. Ketu on oskused, kogemused ja teadmised. Rahu on miski, mida ihkame, kuid kardame – oleme nagu kass ümber palava pudru. Ketu on miski, mis ei paku pinget ja tekitab meis sisimas apaatsust. Samas on Ketu mugavustsoon, mille rüppe langeme, kui oleme Rahu poole püüeldes kõrvetada saanud. Haavad lakutud, tormame suure jooksuga Rahu suunas. Huvitav telg, mille dekodeerimine pakub spirituaalses plaanis suurt rahuldust ning on eluliselt tähtis, kui eesmärgiks on elada täisväärtuslikku elu.
Just Rahu-Ketu teljega on seotud meie elu karmalised sündmused – nii õnnelikud kui traumaatilised, sest neil laiustel toimub elukestev pendeldamine, tango, mis ei lõppe kunagi. Nüüd kui uurite oma Rahu-Ketu telje asetusi ning oma elu, leiate nende omavahelisi seoseid.
Kuidas said alguse Rahu ja Ketu? Iidseid targad kirjutasid, et kui jumalad ja deemonid kogunesid ümarlauda, et arutada universumi saatuse üle, keedeti kokku surematuse nektar “Amrita”. Ühel deemonil õnnestus võtta lonks, millele reageeris Vishnu (üks jumal trimurtist, kelle ülesanne on universumi säilitamine), kes deemonil pea maha võttis. Pea sai nimeks Rahu ja keha sai nimeks Ketu. Kuna Rahu ja Ketu olid nüüd surematud, pidi Vishnu leidma neile hea koha universumis, kus nad saaksid teha kõige vähem kahju. Nad asetati vastamisi punktidele, mis loob aastas mõned juhused intensiivistunud energiate tekkeks (Kuu-ja Päikesevarjutus). Rahu-Ketu tekitavad illusiooni, et oleme eraldiseisvad universumist ning meile sealsed seadused ei kehti. Rahu-Ketu võim peitub asjaolus, et nad toovad kokku nii keha (Maa), meele (Kuu) ja hinge (Päike), tehes neist kõige mõjukamad. Tänu Rahule oleme obsessiivsed, väsimatud ja lõppematute ihadega. Ketu abil tõmbume tagasi, laseme lahti ning astume ära. Ektravert-introvert, yin-yan – vastandumine.
Olen viimastes kirjatükkides maininud valgust ja nägemist, kuid pole kordagi selgitanud, mida see täpsemalt tähendab. Rahu-Ketu telje dekodeerimine aitabki eemaldada varjutuse oma meeltest, hingest ja kehast. Kui oleme oma teadvuse vabastanud igavesest pimedusest, saame efektiivselt kasutada Ketu oskusi ja teadmisi, et täita Rahu ambitsioonid ja unistused. Tuleb meeles pidada, et elu toimub suuresti alateadlikult. Reaktsioonid, tunded ja isegi otsused on emotsionaalsed tegevused, mis kõik on mõjutatud Rahu-Ketu teljest.